Ma olen nüüd kolm päeva bloginud

Kaks oli plaanis, aga kolmas läheb. Kogu blogipidamine toimub eksperimendi korras, nagu nutikamad juba kindlasti tähele pannud on. Ja katseajaks oli ette nähtud kaks päeva, sõltuvalt sihtotstarbest. Katsetamise käigus aga, võib ja peabki ette tulema ootamatuid seiku, nagu näiteks praegune pidurdamatus sissekannete sisse kandmises. Loodan siiski kohe pidama saada, niipea kui kõik on ära räägitud. Võib-olla isegi veidi varem.

Eksperimendi kohta võin kindlalt väita seda, et eksperiment õnnestus. Enamgi veel, eksperimendil, jah temal endal, õnnestus mind veenda blogipidamise võimalikkuses ja veel milleski, mis mulle hetkel meelde ei tule.

Eksperimendi sisu ja tulemuste kohta peaksin midagi veel kirjutama, enne kui mul jutujärg käest maha libiseb. Sisust eriti. Sisust jah, sisuga oli kõik selge ja lihtne, sisu toimus väljas ja ma pidin kirja panema, mis mul suuremalt osalt ei õnnestunud, aga ma ei hakka siia kirjutama, miks. Sest ei ole mõtet endast halba märki ja muljet maha jätta.

Eesmärk on täidetud. Jah. Kaks päeva ja kolmas kah. Nagu mingi ilgem punnitamine või kihlavedu oleks, aga ei old. Ei olnud. Lihtsalt ei. Vahest võib ju ka endale midagi tõestada, ärge pange tähele.

Kolmandal päeval tekkis hasart. Nüüd ma jõudsin tuumani. Pange nüüd tähele! Ma käisin nimelt Leheneegri lehel salaja kommenteerimas. Palun vabandust. Mhh, naljakas, eks ... leheneegri lehel ... neegri lehel ... lehe neegril. Okei kommenteerisn, eks ja siis panin oma lingi. No see ei ole enam salaja, sest mul on ju kõik registreeritud kuuglis ja bloggeris ja blogipuus ja kõik. Avalik ja pidulik. Lingi panin selle pärast, et ... no, et loetaks eks ja nähtaks. Ja vaatan, et kas keegi näeb kah. Ma ütlen kohe ära, et ropult tuli klikke. Üle kolmekümne! Millest mul on täitsa hea meel. Ja Leheneegrile tänulik.

Okei, ma väsisin nüüd kirjutamisest ära. Ma ei ole mingi kirjanik. Aga ma sain ära räägitud. See viimane värk oligi pmtlslt kogu tänasepäeva lugu. Ma homme püüan kuidagi pidulikumalt lõpetada.